Kui võtta perekonnaelu aluseks aksioomi "terve laps – on õnnelik laps", siis tekib lapsevanematel suurepärane ajend oma armsa lapse tervise tugevdamiseks. Kuid kuidas muuta järeltuleva põlvkonna spordiga tegelemine mugavaks ja kättesaadavaks kõikide pereliikmete jaoks?
Tavaliselt kuuluvad elamurajooni keskuse infrastruktuuri hulka erinevad spordisektsioonid, kuhu saab oma lapse panna. Kuid tavaliselt toimuvad seal harjutustunnid kindlatel kellaaegadel ja kindlas kohas, seega peab lapsevanematel olema piisavalt palju vaba aega. See tähendab, et kõigepealt tuleb laps treeninguks ette valmistada, seejärel kohale viia, oodata kuni harjutustund saab läbi ning seejärel kuju tuua.
Kui aga mõelda sellele, et kasulikud on just igapäevased, süstemaatilised harjutused, siis "väljasõiduspordi" perspektiiv ei ole kaugeltki iga pere jaoks vastuvõetav. Lisame veel, et sõltumata treeningkordade arvust, nõuavad need harjutustunnid iga kuu rahalisi väljaminekuid. Ning kahjuks on sellistel spordikoolidel vanusepiirangud, päris väikseid lapsi sinna ei võeta.
Mis jääb siis üle mudilastel-rüblikutel, kes ei ole veel õppinud oma aktiivsust juhtima ja eksperimenteerivad koduse mööbliga? Kappidega – turnides neil alpinistina, seejärel üritades isa arvutitoolil ratsutada, kujutades riskiga oma tervisele uljast džokit. Tervislikuks energia väljaelamiseks, üldfüüsiliseks arenguks ja lihtsalt huvitavaks mänguks võib pakkuda lastele kodust spordikompleksi.
Mis asi on kodune spordikompleks? See on konstruktsioon, mis paigaldatakse ruumi ja sisaldab rootsi redelit, võimlemiskangi, ripprõngaid ja köit. On olemas lihtsaid, minimaalse võimlemisriistade komplektiga ja vähe ruumi võtvaid spordikomplekse. Samuti on olemas spordikomplekside variante, mis sarnanevad mini-spordisaaliga ja on varustatud nöörredeli, korvpallirõnga, rippkangi ja kiigega.
Harilikult sõltub spordikompleksi mudeli valik laste vanusest ja arvust perekonnas, eluaseme suurusest ja perekonna eelarvest ostu jaoks ette nähtud summa suurusest. Individuaalkorras on võimalik spordikompleksist mõne spordivahendi välja jätta või siis lisaks juurde tellida.
Koduse spordikompleksi positiivsed küljed:
Niisiis, kui lastel on juba tekkinud ronimisvajadus, siis selle asemel, et vallutada kappe ja diivanite seljatugesid, kasutagu nad selleks parem kvaliteetseid ja ohutuid seadeldisi selleks "spetsiaalselt eraldatud kohas". Kodune spordikompleks võimaldab lapsel harrastada tervisele kasulikku aktiivset eluviisi.
Esialgu tuleb uue ja suure mänguasja vastu huvi äratada. Selleks võib kutsuda külla vanemaid lapsi, ja need näitavad "pärdikute meistriklassi". Täiskasvanute innustus sportlike uuenduste vastu - see on veel üks ajend, mis aitab lapsel kõige tundmatu ees hirmu ületada ja õhutab ennast proovile panema. Last on kerge köita vanemate siira rõõmu ja eeskujuga. Aja jooksul kujuneb lastel välja vajadus spordiga tegelemiseks, tekivad oma spordimängud.
Kodusel spordikompleksil ei ole vanusepiiranguid. Lubatud maksimaalne koormus ühe võimlemisriista kohta on 100 kg, see tähendab, et spordikompleksiga võivad harjutada nii lapsed kui ka täiskasvanud. Vanemad võiva mudilastele julgelt oma võimlemisoskusi demonstreerida ning samas ka oma tervist turgutada. Istuvast eluviisist tulenevaid pingeid aitab maandada võimlemiskang. Rootsi redelil saab pumbata kõhulihaseid ja teha iga päev teisi üldist toonust tõstvaid harjutusi.
Mis puudutab lapsi, siis veel enne seda, kui laps hakkab käima, võib hakata talle lihtsamaid harjutusi tutvustama. See tähendab, et spordikompleksi on mõtet osta umbes pool aastat pärast lapse sündi. Vanemate järelvalve all hakkab mudilane järkjärgult omandama füüsilise arengu aabitsatõdesid. Pisikesed sportlased on tavaliselt kiigest, köiest ja redelist suures vaimustuses.
Koduse spordikompleksi oluliseks plussiks on võimalus seda aastaringselt kasutada. Ilmastikutingimused ei võimalda alati õues olevaid spordikomplekse nautida, külm raud ja soojad, kuid "paindumatud" riided laste seljas, ei tee ronimisprotsessi huvitavaks ega ohutuks. Värskes õhus on taolised harjutused aktuaalsed vaid suvisel aastaajal. Kuid rootsi redeli kodune variant – on alati käepärast. Selle puhtus, mugavus ja mitmekesisus sõltub 100% vanematest, mida ei saa öelda õues olevate laste mänguväljakute kohta.
Kõige levinum koduse spordikompleksiga seotud hirm on – kukkumine, lapse trauma. Kuid ei tasu väikestest inimestest sellises võtmes mõelda. Tegelikult ei ole lapsed täiskasvanutest sugugi vähem ettevaatlikud ja tähelepanelikud. Laps, kes on üks kord ebaõnnestunud eksperimendi tagajärjel valu kogenud, saab teada oma tegelikest võimetest. On olemas selline mõiste nagu motoorne mälu - keha mälu, millele tuleb anda võimalus areneda katsetuste ja vigade teel.
Esimesel kompleksiga tutvumise etapil on täiskasvanu võimeline olukorda kontrollima, kui laps muutub kannatamatuks või vastupidi, muutub liiga ägedaks. Laps õpib tavaliselt kiiresti oma liigutusi kontrollima, sest liikumisosavusest sõltub tema isikliku otsmiku tervena püsimine. Lapsevanemate ülesanne ei seisne selles, et kaitsta last ohu eest, vaid pigem selles, et valmistada last ohuga kohtumiseks ette.
Kaitsta last võimalike haigetsaamiste ja kukkumiste eest kogu täiskasvanuks saamise perioodi jooksul on võimatu. Lapsed jäävad alati uurima ja kontrollima selle maailma vastupidavust, selles seisnebki nende ülesanne – rõõmustada kõige uue üle. Täiskasvanud aga võivad neile õpetada ohutut käitumist ning aidata neil muutuda koduse spordikompleksi abil osavamaks ja tugevamaks.
Laps alustab kõige lihtsamatest harjutustest, tugevdades järkjärgult oma lihassüsteemi. Esimesel etapil tuleb teha harjutusi täiskasvanute järelvalve all. Ohutu kukkumine on esimene asi, mida õpetatakse väikestele sportlastele, näiteks iluuisutamise sektsioonis. Põrandal võimlemisriistade all on tavaliselt spordimatt. Samuti tuleb vabastada ruum mööblist, vältida nurki. Ei tasu võimlemisriistu seintele liiga lähedale paigaldada.
Ning toimugu esimene "kumalase lend" mitte asfaldil või tänavakividel, vaid pehmel spordimadratsil. Omandatud osavus kulub väljaspool kodu alati ära. "Hästi kaitstud", füüsilisest aktiivsusest ilma jäetud laps, kasvab üles nõrga, haige ja kurvana.
Vanematel võivad tekkida kahtlused põrandakatte säilimise suhtes pärast spordikompleksi paigaldamist. Vastus on selline: parkett ja laminaat taluvad suurepäraselt 25 kuni 40 kg raskust (sõltuvalt mudelist) spordikompleksi. Tõepoolest, spordikompleks hõivab teatud koha majas või korteris, kuid sellest saadav kasu ületab kõik võimalikud ebamugavused. Spordikompleks – see on suur arendav mänguasi.
Kord lastetoas – see on üldiselt üsna suhteline mõiste. Kuid tegelikult mõtlevad vaid vähesed lapsevanemad sellele, kas veduri ja tapeedi värv omavahel kokku sobivad. Õnnelikud, ja mis peamine, kasulike mängudega hõivatud lapsed muutuvad tõsiseks argumendiks spordikompleksi soetamise kasuks otsuse langetamisel.
Kodune spordikompleks – see on nagu sõiduauto, ilma milleta saab elada ainult seni, kuni ei tutvuta tema poolt pakutavate võimalustega. Nii muutub ka spordikompleks nii otseses kui ka kaudses mõttes igapäevase, ja mis peamine, tervisliku eluviisi tähtsaks osaks.
Masha Moshkovskaja
